No-nii sellega sai siis ühelepoole. Kolmest nädalast sai õnneks 2 ja 1 päev. Ma olin lihtsalt nii tubli et sain kiiremini tehtud. See oli üks töövaesemaid praktikume üldse. Tagumik jäi suurest istumisest päeva lõpuks jube haigeks. Et mis ma siis ikkagi tegin... rääkisin, rääkisin ja rääkisin...okei vererõhku sain mõõta nii umbes 100 korda (hea käelihsate treening) kõrva sain ka 8 korda vaadata.
Sellega sai ka pool aastat praktikat läbi... läbi raskuste tähtede poole... Kui keegi oleks mulle detsembris ütelnud et mu praktika just selline tuleb poleks teda tõenäoliselt uskunud. Viha, rõõmu ja ükskõiksust sai kogetud. Seega igati erinevad kogemused tulevaseks eluks.
14 päeva lõpueksamini... esimesed õudusunenäod nähtud, esimesed paanikad paanitsetud, esimesed masendused üleelatud. Siis veel residentuur... järgmine must auk... Mul (õigemini Kristil) tule hea mõte kui ma kusagile residentuuri sisse ei saa siis lähen Sambiasse üldarstiks :)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
See viimane variant ei ole ju üldse paha, eks :D
Postita kommentaar