Kolm nädalt pulmonoloogias (kopsuhaigustes) möödusid lennates. Ennegi kui aru sain - oligi kõik. Siiamaani kõige toredam praktika kogemus. Mind koheldi kui võrdne võrdsega, millegi pärast ei tundnud arstid vajadust sosistama hakata kui ma läheduses olin (ju siis pulmonoloogias ei ole patsientide ravi nii suur riigisaladus), sain teha kõike nii palju kui ise tahtsin. Kaks päeva sain olla ka ilma juhendajata - ja muidugi siis otsustasid kõik patsiendid lolliks minna. Tüüpiline. Lisaks oli mul 3 nädalat selline patsient, kes mulle kunagi otsa ei vaadanud, kes kogu aeg torises ja lõppkokkuvõttes olime me igavesed valetajad, kelle ühtegi sõna ei saanud uskuda. Maailmas on ikka igasuguseid inimesi. Toredaid patsiente oli ikka ka aga eks meelde jäävad ikka need kellega mingi jama oli. Aga mis oli ikka kõige kõige tipp - viimasel päeval soovitati ikka pulmonoloogia residentuuri peale mõelda, kuna olin endast väga hea mulje jätnud.
Õppimise seis: läbi loetud abdominaal kirurgia, lastekirurgia, sünnitusabi ja günekolloogia, pulmonoloogia, endokrinoloogia. Õppimata materjali ei viitsi üles lugeda kuna see loetelu tuleks liialt pikk ja seda koostades tuleks kindlasti masendus peale - aga kellele seda veel vaja. Lõpueksamini on veel jäänud 72 päeva.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar