Kolm nädalt pulmonoloogias (kopsuhaigustes) möödusid lennates. Ennegi kui aru sain - oligi kõik. Siiamaani kõige toredam praktika kogemus. Mind koheldi kui võrdne võrdsega, millegi pärast ei tundnud arstid vajadust sosistama hakata kui ma läheduses olin (ju siis pulmonoloogias ei ole patsientide ravi nii suur riigisaladus), sain teha kõike nii palju kui ise tahtsin. Kaks päeva sain olla ka ilma juhendajata - ja muidugi siis otsustasid kõik patsiendid lolliks minna. Tüüpiline. Lisaks oli mul 3 nädalat selline patsient, kes mulle kunagi otsa ei vaadanud, kes kogu aeg torises ja lõppkokkuvõttes olime me igavesed valetajad, kelle ühtegi sõna ei saanud uskuda. Maailmas on ikka igasuguseid inimesi. Toredaid patsiente oli ikka ka aga eks meelde jäävad ikka need kellega mingi jama oli. Aga mis oli ikka kõige kõige tipp - viimasel päeval soovitati ikka pulmonoloogia residentuuri peale mõelda, kuna olin endast väga hea mulje jätnud.
Õppimise seis: läbi loetud abdominaal kirurgia, lastekirurgia, sünnitusabi ja günekolloogia, pulmonoloogia, endokrinoloogia. Õppimata materjali ei viitsi üles lugeda kuna see loetelu tuleks liialt pikk ja seda koostades tuleks kindlasti masendus peale - aga kellele seda veel vaja. Lõpueksamini on veel jäänud 72 päeva.
esmaspäev, märts 24, 2008
pühapäev, märts 23, 2008
kolmapäev, märts 19, 2008
laupäev, märts 15, 2008
Juubel vol 3 Urve ja Oleg
Pidu see kord Pärnus Sadama Villas. Imelikul kombel sellel juubelil suurt tantsumaratoni ei kujunenudki. Muusikalisi etteasteid siiski oli. Suupilli kontsert, kohustuslik sünnipäeva laul ning pisikeste etteaste (Maarja-Liis ja Eva). Selles duetis oli põhilauljaks siiski Maarja. Tuleviku mõttes sai see muusikapala ka videosse võetud.
Pilte... Kui oma fotoka pilte sirvima hakkasin selgus, et enamus pilte on Maarja-Liisi tehtud. Ta harrastas rohkem sündmuskoha salvestamist, kui külaliste pildistamist. Mina vallutasin Margo ja Annika fotokad, seega enda tehtud pilte mul eriti ei olegi. Juubilare minul ühele pildile saada ei õnnestunudki.
Õed omavahel
Pilte... Kui oma fotoka pilte sirvima hakkasin selgus, et enamus pilte on Maarja-Liisi tehtud. Ta harrastas rohkem sündmuskoha salvestamist, kui külaliste pildistamist. Mina vallutasin Margo ja Annika fotokad, seega enda tehtud pilte mul eriti ei olegi. Juubilare minul ühele pildile saada ei õnnestunudki.
esmaspäev, märts 03, 2008
Günekoloogia ja sünnitusabi - läbitud
3 nädalat naistehaigusi võib nüüd ka praktika plaanist maha tõmmata. See kord sai valitud SA Pärnu haigla praktika kohaks, kuna Tartus kohti vähe ja kuulduste kohaselt ei saa väga palju teha kuna siin palju residente.
Esimene päev - kohale jõudsin 7.40 aga nii hilja lihtsalt selle pärast, et kohe esimesel päeval otsustas buss hiljaks jääda. Hommikune konverents hakkas 8.00... Keegi minu vastu huvi ei tundnud ega küsinud kes ma selline olen, Konverentsi lõpus läksin siis osakonna juhataja juurde tutvustasin ennast viisakalt aga vastuseks sain ok ja kõik. Hommikul suurte lootustega kohale minek langes juba peaaegu nulli. Sealt sai joostud hommikusele haigla konverentsile. Üles osakonda minnes läksid arstid personali ruumi kohvile. Kedagi ei huvitanud kas esimest korda majas olev tudeng ka kohale jõuab... aga lahkete inimeste abiga jõudsin ikka nende juurde - ei saanud minust nii lihtsalt lahti. Küsimuse peale kuhu ma minema pean vastati kuhu sa ise tahad. Muidugi suutsin esimesel päeval korduvalt majas ära eksida. Haigla on võimalikult keeruliseks ehitatud. Ega nii need päevad põhimõtteliselt möödusid käisin lihtsalt kellegil järgi, vaadata ikka kas tuleb jälle... Kokku 3 nädala jooksul oli vaid 1 päev mil mul tõesti meeldis seal olla.
Esimene päev - kohale jõudsin 7.40 aga nii hilja lihtsalt selle pärast, et kohe esimesel päeval otsustas buss hiljaks jääda. Hommikune konverents hakkas 8.00... Keegi minu vastu huvi ei tundnud ega küsinud kes ma selline olen, Konverentsi lõpus läksin siis osakonna juhataja juurde tutvustasin ennast viisakalt aga vastuseks sain ok ja kõik. Hommikul suurte lootustega kohale minek langes juba peaaegu nulli. Sealt sai joostud hommikusele haigla konverentsile. Üles osakonda minnes läksid arstid personali ruumi kohvile. Kedagi ei huvitanud kas esimest korda majas olev tudeng ka kohale jõuab... aga lahkete inimeste abiga jõudsin ikka nende juurde - ei saanud minust nii lihtsalt lahti. Küsimuse peale kuhu ma minema pean vastati kuhu sa ise tahad. Muidugi suutsin esimesel päeval korduvalt majas ära eksida. Haigla on võimalikult keeruliseks ehitatud. Ega nii need päevad põhimõtteliselt möödusid käisin lihtsalt kellegil järgi, vaadata ikka kas tuleb jälle... Kokku 3 nädala jooksul oli vaid 1 päev mil mul tõesti meeldis seal olla.
laupäev, märts 01, 2008
Tellimine:
Postitused (Atom)